Talu vana õunapuu

Elasid kord õde-venda Emmi ja Karla. Peret neil ei olnud - nad ise kahekesi moodustasidki pere, kes selle, Mäealodsõ talu eest hoolitses.

Emmi oli loomatohter. Või nagu teda veel tänagi meenutatakse - oinamuna lõikaja. Oih ... . Aga meile teadaolevalt on vähemalt üks oinas jäänud lõikamata, sest seto tsura, kes oinaga Emmi juurde saadeti, läks ringiga koju tagasi ja luiskas, et Emmit polnud kodus.

Karla oli tõsine maamees. Ärimees ka. Egas muidu poleks Mäealodsõ talu Kalatsova kõige rikkam olnud. Mitukümmend hektarit maad otse Petserisse viiva tee ääres ... . Taluõu oli hooneid täis - aidad, rehealused, vana elumaja, uus elumaja, maakividest lauda- ja tallihoone ja mis kõik veel.

Ainult lapsi polnud kummalgi. Miks see nii oli, kes seda teab. Õigemini - teadjad on juba manalateed läinud.

Siis aga juhtus see, mis ikka juhtub, kui otseseid järeltulijaid pole. Nii läks ka selle taluga, mis käest kätte käis ja õiget peremeest ei leidnud. Aastad läksid. Hooned vajusid kokku. Lõpuks pandi talu müüki võileivahinna eest, seda võlgade katteks. Aasta oli siis 1998.

Aga Kalatsova küla Laanemäe pere teadis, kellele seda pakkuda - ikka oma sugulastele. Noorpere Mesikäpp võttis asja tõsiselt. Kaua sa linnavurledena, lapsed kaenlas, ikka sugulaste kaela peal koogutad. Eriti veel kui katkuna leviv jahikirg noorperemehe arutult linna ja maa vahet sõitma pani. Ja nii sai talu uued omanikud. Koos hakati lagunevat talu uuesti üles ehitama.

Soov kiirelt oma katuse alla saada, pani otsima võimalusi  talu taastamiseks. Millest alustada, kui majas elada ei ole võimalik? Ikka ahjust, sellest vanast vene ahjust, mis juba kivi kivi haaval laiali oli kantud. Võrumaa tuntuim ahjumeister Valter Leiesega sai istutud ja arutatud pikalt  - mida ja kuidas. Ja jõuti järeldusele, et kui juba ahi teha, siis on vaja ka uut korstent. Ja kui vaja uus korsten teha, siis on mõistlik teha ka kohe uus katus. Ja kui juba uus katus teha, siis peaks ikka seinad ka üle vaatama. Ja kui seinad ka vaja üle vaadata, siis on mõistlik ka vundamendile tähelepanu pöörata. Oi kui palju tööd! Palju vaeva, higi ja pisaraid. Aga valmis sai.

Aga mis talu see on, kui pole sauna? Kui sõbrad kaugelt külla tulevad - kuhu need siis magama panna? Loomulikult sauna peale.  Palgimehed tulid ja lõid saunamaja tiigi äärde püsti.

Aga kui juba saunamaja õue peal püsti, siis võiks ju ka turistidele teenust pakkuda? Mõeldud - tehtud. Nii sai alguse Setomaa Turismitalo, mis aastal 2014 oma 15ndat aastapäeva tähistas.


telefonil +372 51 61 941

e-postil: seto@setotalu.ee

Üldinfo ja -küsimused, reklaamipakkumised:

e-postil: info@setotalu.ee

Rohkem infot ja broneerimistingimused